Kelle huvides sünnib ärisaladuse direktiiv?

Euroopa Parlamendis on arutlusel direktiiviprojekt, mis ühtlustaks ärisaladuse kaitse Euroopa Liidu riikides. Suures osas liikmesriikides on ärisaladuse mõiste ja ka selle kaitse ebaselge ning mitmesugused regulatsioonid suurendavad investorite ebakindlust.

Ärisaladus ei anna saladuse hoidjale eksklusiivset õigust informatsioonile, seega pole see patent, samuti ei saa sellele taotleda mingisugust registreeritud kaitset. Konkurent võib paralleelselt jõuda samale järeldusele või avastuseni ja seaduslikult seda kasutada. Kuidas aga siis tõendada, et ärisaladus on varastatud, kui konkurent võib sama infoni jõuda teist teed pidi?

Kavandatava direktiivi arutelu käigus olen kohtunud paljude ettevõtteid esindavate organisatsioonidega selgitamaks, kuhu suunata lahenduse teravik. On jäänud mulje, et vaja on nii ärisaladuse mõiste kui ka selle menetlemise ühtlustamist. Teisalt, konkreetseid näiteid, kus ärisaladust on vääralt kasutatud ja töös olevast regulatsioonist oleks olnud kasu, pole võtta.

Kelle huvides väljatöötatav direktiiv ikkagi on? Euroopa Komisjoni koostatud seletuskiri ütleb, et seda on vaja eelkõige start-up'idele ja väikestele alustatavatele ettevõtetele, sest suurtel on võimalus kaitsta oma saladusi ka muul moel. Teisalt, enamik direktiivi aluseks oleva uuringu küsitlusele vastajatest on suurettevõtted.

Vastuseta on küsimus, kas suured ei kasuta seda väikeste, aga tülikate konkurentide kiusamiseks? On see direktiiv ikka väikeste ettevõtete huvides? Tihti pole väikeettevõtetel aega ja ressurssi küsitlustele vastata, ja nii võib neile mõeldud direktiiv lõpuks kaitsta suurte huve. Kohtusin ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatega, kuid ei saanud neilt ühtegi konkreetset vastust. Seevastu väljendavad oma seisukohta häälekalt näiteks suured parfümeeriaettevõtted.

Enamasti on innovatsiooni aluseks koostöö. 87% uuringu küsimustele vastanud ettevõtetest leidis, et nad jõuavad innovaatiliste lahendusteni koostöös teiste ettevõtetega. Nii võib tekkida seis, et ärisaladust tugevamalt reguleerides seame piirangud innovatsioonile. Kuni käib vaidlus, kas tegemist oli ärisaladusega või mitte ja kas seda võiks oma innovaatilise lahenduse leiutamiseks kasutada, on võimalik väidetavale rikkujale kohaldada tõkend, et ärisaladust ei või kasutada: seega innovatsioon jääb seisma.