Hääletasin kaabakate poolt

Või on see siiski poos ja ülereageerimine? Pole mõtet nii traagiliselt ja tõsiselt kõike võtta. Ja kindlasti pole mõtet loota, et kui ma need valimised jätan ideelistel kaalutlustel vahele, siis järgmistel valimistel on valik juba hoopis teine.

Mitte kuskil pole ootel ühte aatelist noorpoliitikute põlvkonda, kelle puhtad pihud sügelevad suurte tegude järele. Pole neid hiilgavatest ideedest pakatavaid õilishingi, keda mustad jõud pole seni tüüri juurde lasknud. Reaalsus on see, et igas erakonnas on mõni määritu, mõnes on neid rohkem, mõnes vähem. Ja kui mõne nimekirja puhul kohe sigadusi ei meenu, siis on asi selles, et need inimesed pole veel võimu juures olnud. 

Kindlasti pole kõik need valimisraha sahkerdused, ärikaklused ja valetamised midagi, mida peaks unustama või alla neelama. Ent kõiki Eesti poliitikuid ma nende pärast maha ei kanna. Ideaalse inimese otsingud jätsin mina isiklikult teismeikka ja valimas käisin esimesel võimalusel ära juba kasvõi selle tõttu, et mul oleks hiljem õigus valituid kritiseerida.

Nende hulgas, kellele ma oma hääle andsin, on muide kõvasti kaabakaid. Küllap pannakse mõni neist ükskord vangigi. Aga seal on ka palju inimesi, kellesse ma usun, palju ideid, mida ma toetan. Nad on teinud üht-teist, mis mulle meeldib. Just selle järgi peakski hääletama, valima seda erakonda, kellesse sa veel natukenegi usud. Nad on sellised, nagu on, midagi paremat tulemas pole.