"Võtmed tagasi" mõjub ebasoovitavalt

Juba mõnda aega on räägitud sellest, et pangad võiksid majanduse elavdamiseks rohkem laenu anda, Läti lahendus aga töötab siin vastupidises suunas. Läti Pank on hoiatanud ka riskide kasvamise eest pangandussektoris. Balti riikides on eluasemelaenude intressimäärad madalamad kui Euroopa Liidus keskmiselt, riskid kanduvad üle panga poolt lisatavatesse riskimarginaalidesse ja see ei ole nende laenuvõtjate huvides, kes sõlmitud laenulepinguid korrektselt täidavad.

Eluasemelaenude omafinantseeringu kasv võib Läti pangaliidu hinnangul kasvada 40 protsendini. Tingimuste karmistumine muudab laenud kättesaamatuks nendele laenutaotlejatele, kellel nii suurt omaosalust välja käia ei ole. Hakatakse otsima finantseerimisvõimalusi väljaspool pangandussektorit, mis on reguleerimata ja turvamata ala, aga kus intressimäärad on palju kõrgemad kui pankadel. Need on ebasoovitavad struktuurimuutused laenuturul.

Igal juhul ebasoovitavaid mõjusid on sellel põhimõttel liiga palju, et hakata sellise lahenduse rakendamist Eestis kaaluma. Pankade hoiatus riskide kandumisest laenuvõtjatele ei ole mitte tühipaljas ähvardus, vaid majanduslik reaalsus. Ka Eestis on olnud aegu, kui pankade laenupoliitika ei olnud piisavalt vastutustundlik. Tänasel päeval käituvad pangad teisiti ja riske hinnatakse erinevalt varasema buumiaja praktikast. Eluasemeturu arengut ja inimeste elutingimuste parandamist toetavad paremini madalad intressimäärad ja paindlikud laenutingimused.