Miks raha põleb?

Küsimusele „Miks raha põleb?“ on olemas nii lihtne ja täiesti kasutu kui ka veidi keerulisem ja paljudele ettevõtetele hädavajalik vastus. Lihtne vastus on see, et rahatähed on tehtud puuvillast valmistatud paberist, ning see, et paber põleb, on elementaarne. Keerulisem vastus nõuab süvenemist.

Nimelt võib põleda ka see raha, mis on arvel. Veelgi enam, tule võib külge võtta seegi summa, mis on veel teenimata. Põhjusi on mitu. Näiteks võib organisatsioon põletada päris suure summa, kui ta kas hoolimatusest, pealiskaudsusest, teadmatusest või puhtast inimlikust laiskusest jätab õigel ajal laenu refinantseerimata.

Pikaajalise finantseerimise optimaalse struktuuri paikapanek on ülioluline. Viimastel aastatel on laenude intressimäärad ettevõtetele langenud ning selles peitub võimalus kiireks võiduks. Nii näiteks säästis Paide linn refinantseerimise tõttu 170 000 eurot maksumaksja raha.

Refinantseerimishanke läbiviimine pole keeruline, kulukas ega aeganõudev. See võtab keskmiselt vaid kuni paar nädalat. Siinkohal tuleb rõhutada, et protsessi algatajaks peaks olema ettevõte ise, sest tänasel laenuandjal ju reeglina puudub huvi intressilangetamise teemat tõstatada.

Teine kasu finantseerimisstruktuuri muutmisel on ettevõtte maksevõime paranemine. Kuivõrd võetud laene makstakse enamasti tagasi regulaarsete osamaksetena, siis laenutähtaja pikendamine võib anda olulise igakuise vaba rahavoo kasvu. Vabanevat raha saab kasutada käibekapitali finantseerimiseks, mis tähendaks kas väiksemaid intressikulusid vähemkasutatud arvelduskrediidi eest, vahendeid käibekasvu tagamiseks või miks mitte ka näiteks aasta lõpus dividendimaksete väljamakseteks.

Madalam intressikulu ja väiksemad laenumaksed parandavad ettevõtte maksevõimet. Heal maksevõimel on aga oluline roll tugeva krediidireitingu saamisel. Tugev krediidireiting tähendab omakorda madalamaid intressimäärasid ja mis kõige olulisem, kindlamat positsiooni läbirääkimisteks erinevate partneritega. Olgu siis nendeks pangad, liisingettevõtted, kaubanduspartnerid, konkurendid või töötajad.

Eesti ettevõtete seas on kõrgelt hinnatud pikaajalised partnerlussuhted. Ka pangasuhete ajalugu peetakse enamasti oluliseks ja seda kindlasti ka põhjendatult. Teisalt on iga ettevõtte ja asutuse enda teha, kas ja millal algatada protsess, millise tulemusena võiksid väheneda kulud, paraneda likviidsus ja seeläbi ka konkurentsivõime üldisemalt. Majandusaasta aruannete valguses on kindlasti õige aeg see tee ette võtta.

Praegu tehtud otsused kajastuvad juba järgmises majandusaasta aruandes. Kui lükata teema järgmisesse majandusaastasse, siis jõuab info ettevõtte positiivsetest muutustest finantsalal kolmandatele osapooltele alles aasta hiljem kevadsuveks ja siis võib olla hilja. Pealegi, raha on ju vahepeal põlenud.

Olukord on sarnane rahvajutuga, kus Vanapagan ütles, et sulatina ei valanud talle silma keegi muu kui ise. Kui õigel ajal oma pikaajalisi kohustusi ei refinantseeri, siis vastus küsimusele, kes põletab sinu raha, on samuti: „Ise, ikka ise!“