Idufirmad vajavad paindlikkust

Eesti praegune äriseadustik on natuke paindumatu, eriti selles osas, mis puudutab osaühinguid. Samas vajavad just idufirmad paljusid selliseid funktsionaalsusi, mis on olemas aktsiaseltsidel, aga puuduvad osaühingutel. Nii võivad aktsiaseltsid näiteks lasta välja eri liiki aktsiaid, suurendada tingimuslikult kapitali, lasta välja vahetusvõlakirju, mis kõik annavad täiendavaid finantseerimisvõimalusi.

Nüüdseks on Arengufondi juures loodud töögrupp, mis tegeleb seadusemuudatuste ettevalmistamisega, et lisada osaühingutele paindlikkust. Eesmärk ei ole teha eraldi seadust või äriühingu liiki üha kasvava idusektori firmade jaoks, vaid saavutada võimalikult väheste seadusemuudatustega ettevõtluse jaoks võimalikult palju. Plaan on reformida veidi äriseadustiku osaühingut puudutavat osa, lisades funktsionaalsusi, mis aktsiaseltsil on, ning mille puhul ei ole sisulisi põhjendusi, miks neid osaühingul ei võiks olla.

Eraldi idufirmadele sobiliku äriühingu vormi tegemine ja menetlemine läheks ilmselt väga pikalt, sest see oleks liiga fundamentaalne muudatus. Praegune on eeldatavasti mõistlikult ja lihtsalt menetletav ega nõuaks kelleltki n-ö paradigma muutust.

Osaühingutele paindlikkuse lisamine puudutaks kõiki osaühinguid. Praktika näitab aga, et erinevaid aktsiaklasse jms kasutatakse praegu eeskätt suurte firmade, vahel ka avalike ettevõtete puhul. Kuid ka idufirmadel oleks neid vaja, sest investorid on Lääne praktika kohaselt harjunud saama näiteks eelisaktsiaid, mis tagavad teatavad eriõigused. Samas need osaühingud, kes ei tegele tehnoloogiavaldkonnas ega ole aktiivselt investoreid kaasavad kasvuettevõtted, neid võimalusi tõenäoliselt kuigi palju ei kasutaks.

Osaühinguid asutataksegi kindlasti palju selle tõttu, et neil ei ole reeglina auditeerimise nõudeid, kapitalinõue on madalam, seal ei ole kohustuslikku nõukogu jne. Olemasolevad reeglid jääksid kehtima, aga lisanduks uusi finantseerimisega seotud võimalusi neile, kes neid soovivad kasutada.

Toimetatud intervjuu põhjal.