Niisiis – ja lubage kasutatada veel üht metafoori - , majanduslangus on justkui eksamipäev, see on aeg, mil vaetakse ettevõtet ettevõtte vastu. Mõni saab läbi, mõni kukub läbi. See võib olla ka aeg, mil terveid tööstusharusid tuleb hinnata ümber. Tundub, et praeguse üleilmse majanduslanguse tingimusis on tarvis lausa fundamentaalselt ümber hinnata majandusharud, mis on siiani sõltunud odavast energiast, nt auto- ja transporditööstus. On täiesti tõenäoline, et naftahinnad ei jää kauaks nii kõrgele tasemele, aga on ettevõtteid, kes pole aega oodata.
Ka väikeinvestor peaks mõtlema, kuidas end turul positsioneerida. Väikeinvestori portfellis võib olla aktsiaid, mille väärtus on langenud, ent investori suhteline positsioon turul on ikka ju sama. Väikeinvestor saab vähema raha eest suurema osaluse. Samas on suurenenud ka risk kaotada kogu osalus.
Kui silmas pidada 2010-2011 olukorda, siis arvan ma, et 2008. a dividendid või kasum on ettevõtte „positsiooni väärtuse” (ehk ettevõtte suhtelise tugevuse) kõrval täiesti teisejärgulise tähtsusega.; P/E on P/B kõrval võrdlemisi vähem tähtis. Ja nüüdseks on analüüsist saanud pigem kvantmõtlemise harjutus, milles investor peaks kasumi kõikumise asemel keskenduma pigem ettevõtte makseriskidele.
Keskpangad on hoopis erilises olukorras. Ühest küljest nad ei saa (ega tohikski) vältida selektsiooniprotsessi turgudel, teisest küljest aga ei saa nad lubada, et kõik jadamisi kokku kukuks. Järelikult näeme mingil hetkel seda, kuidas pangad appi tõttavad. Olgu siis nii või naa, raha väärtus langeb jätkuvalt.
Niisiis – säiltage oma positsioone ja seiske tormavale tuulele sirgesti vastu!