Millest räägib Eesti SKP tegelikult?

Esmalt lubage viidata minu Äripäevas 2007. a septembris ilmunud artiklile “Pehme maandumise rong on juba läinud”, kus ma näitasin, et pangalaenude väljastamine paratamatult väheneb ja mida see toob kaasa majandusele. Minu meelest see stsenaarium toimib just praegu. Liigse laenuandmise tulemus on ebatõhusad investeeringud.

Aga tagasi tõsiasjade manu. Millest räägivad statistikaameti esimese kvartali rahvamajanduse arvepidamisnäitajad? Need näitavad, et Eesti majanduse esimese kvartali lisandväärtus oli 3 428 miljonit eurot, mis on nominaalselt 344 miljonit eurot ehk 11,2% enam kui 2007. a esimeses kvartalis.

Mõistagi on Eesti inflatsioonitase viimase 12 kuu kestel olnud kõrge. See on osaliselt tingitud üleilmsest energiahinnatõusust, aga ka ümberkaudsetele riikidele järele jõudmisest. See vähendab 11,2%lise lisandväärtuse nominaalkasvu tegelikku jõukusefekti. Siiski on 11,2% kasv euro mõõdetuna tubli saavatus, on isegi võimalik, et sellist kasvu ei näe me enam kunagi.

SKP-d saab arvutatada lähtuvalt kolmest vaatenurgast: 1) sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi; 2) tarbimise meetodil; ja 3) sissetulekute meetodil.

Arvutamaks SKP-d turuhindades, tuleb arvestada neto-tootemaksudega. Niisiis, muutused neto-tootemaksudes (nt kahanev import), millel pole midagi pistmist lisandväärtusega, mõjutavad siiski SKPd turuhindades. Seega, Eesti 8,2%-line nominaalne SKP kasv oli kolm protsendipunkti võrra väiksem kui lisandväärtuslik nominaalkasv.

Kui arvestada SKPd sissetulekute meetodil, siis näeme selget kõrvalekallet normist töötajatele makstud kompensatsioonide (mis kasvas 20,6%) ja tegevuse ülejäägi ning segatulu (mis vähenes 5,9%) vahel. Niisiis on SKP sissetulekute jaotus nihkunud töövõtjatele soodsas suunas, ja seda kasumi arvelt.

Kus kahanes kasum? Kui vaatame ettevõtete kasumistatistikat, siis näeme, et silma paistavad kolm kategooriat: elekter, gaas ja vesi, mis vähendasid kasumit 30 miljoni euro võrra. Siinkohal võime kiiresti teha andmete ristkontrolli ja näha, et riigifirma Eesti Energia esimese kvartali ärikasum langes 2007. a jaanuari-märtsi perioodi 43 miljonilt eurolt 4 miljoni euroni käesoleval aastal. Selles mängib ilmselt rolli mahe talveilm (loodetavasti ei süüdistata ilmas Ansipit). Kaks teist majandustegevusvaldkonda, kus toimus oluline langus, olid kinnisvara ja hulgi- ning jaemüük. Eelmise aastaga võrreldes vähenes kasum ka neis valdkonnis umbkaudu 30 miljoni euro võrra. Ettevõtete kogukasum vähenes ligikaudu 80 miljoni euro võrra. Mõni valdkond näitas siiski ka tõusu.

Kust siis pärineb too infomüra? See pärineb langevatest kasumitest. Ja kui kasum langeb, siis väheneb investeerimine. Kui väheneb investeerimine, siis langevad varahinnad. Võib öelda seda, et kõik, kel on kapitali, peavad arvestama madalama tootlusega. Võib ka öelda, et tulevikus on Eestis raha teenimiseks vaja rohkem ajusid ragistada. Kerge kasumi aeg on möödas, aga majandus kasvab edasi.

Kommentaari tõlkis Sven Tallo.