Kes peaksid siis olema riigi äriühingute nõukogudes?

Siiski Rahvaliidu esindajana Marrandi ütles maamehelikult otse välja, et peab loomulikult riigi äriühingute nõukogudes vajalikuks erakondade esindajate olemasolu ja see peaks toimuma tegelike sisuliste asjatundjate pinnalt, keda ka ehk erakondades leidub ja see ei peaks olema nii sõltuv riigi erinevatest poliitilistest tuultest ja valitsuste vahetustest.

Omalt poolt ütleksin, et nojah. Kui tegemist on erakondade esindajatega, siis on ikka sõltuv küll valitsuste vahetumisest. Nii paraku on täna praktika.

IRL esindajana Herkel mainis, et erakond on lähenenud probleemile ka niiviisi, et lähetanud sellistesse nõukogudesse inimesi, kes on varem olnud seotud parlamendipoliitikaga või valitsuspoliitikaga, aga ei ole seda hetkel. Ühtlasi arvas ta, et õnneks hallollus Eesti Vabariigis ja Eesti parteides ei piirdu parlamendi liikmeskonnaga.

Ülejäänud kahe ülalmainitud erakonna jutust ma ei saanud aru, keda tahetakse nõukogudes näha – küll aga oli selge, et mitte riigikogu liikmeid.

Keskerakond ja reformikad seevastu leidsid, et võiksid ikka riigikogu liikmed olla küll.

Lähtudes puhtast aritmeetikast võiks öelda, et asi on ära otsustatud.

Keskil ja reformil on kahepeale hääled koos. Suure tõenäosusega nendivad nad, et õiguskantsler juhtis probleemi olemusele õigustatult tähelepanu, töötatakse välja vastavad muudatused ja hääletatakse enamushäältega asi ära – riigikogu liikmed jäävad nõukogudesse!

Aga enne lõplike otsustusi teeksin veel ühe ettepaneku. Tegelikult on see „vana“ uus ettepanek, millega Res Publica tuli välja juba 5-6 aastat tagasi. Ettepanek 2003. a koalitsiooniläbirääkimistel oli koondada riigi esindamine äriühingutes eraldi üksusesse rahandusministeeriumis. See oleks tähendanud suuremat selgust ühelt poolt ja toonud nõukogu tasandile enam kompetentsi. Rahandusministeeriumi juurde oleks loodud näiteks eraldi osakond, kelle ülesanne olekski esindada riiki ja rahvast erinevates riigi osalusega ettevõtete nõukogudes. Need ametnikud saaksid palka ainult ministeeriumist, ei saaks nõukogu liikme lisatasusid ja oleksidki nn "professionaalsed nõukogu liikmed", kes käivad erinevates nõukogudes riigi huve kaitsmas. Sel juhul kujuneks välja selge suuniste andmise süsteem ja vastutus. Ja kui karta, et me ei saa häid majandusinimesi sinna tööle, siis pange 6-8 erineva ettevõtte nõukogu liikme palgad kokku ja näete, et summeeritud tasu oleks päris korralik. 2003. a see ettepanek läbirääkimistel koalitsioonipartnerite toetust ei leidnud. Küll aga võiks seda uuesti ja juba sisuliselt arutada.

Aga otsus lähtudes riigikogu hääletusaritmeetikast on vist juba tehtud.