Olete mulle võlgu, Andrus Ansip

Võlg tekkis hetkel, kui valitsus seadustas vanemapalga, mis jaotas ühed saajaks, teised tasujaks. Toetuse maksmine on võimalik seetõttu, et on mingi kriitiline mass, kes on lapsed kas sünnitanud või ei soovi lapsi üldse. Järelikult maksan mina, kolme lapse isa, ja mu naine, kolme lapse ema, kinni tänaste sünnitajate vanemapalga. Olgu, peaasi, et meie lastel oleks kellegagi mängida.

Aga et minu lastele eraldatud toetus on olnud kordades väiksem praegusest, siis ootan ma, et valitsus õiendaks võla, mille ta võttis vanematelt, kes sünnitasid oma lapsed enne suurejoonelise toetuse sisseviimist.

Ma ei taha seda raha kätte. Ma tahan, et te paneksite võlgu oleva raha mu lapse haridusfondi. Meil on plaanis mõned väljaminekud. Esiteks pooleaastane õpilasvahetus riiki, kus vanem laps tahaks hiljem ülikoolis jätkata.

Olen nõus sõlmima lepingu, et kui laps ei tule pärast kooli tagasi Eestisse, maksame õpingutasu riigile tagasi. Ehk siis, valitsusjuht Ansip, te olete mulle võlgu vastuse, kas tuleb teadmistepõhise majandusega Eesti või jääb see ainult loosungiks?