SEB: e-kaubandus tõukab laopindade äri

SEB analüüsi järgi on jaekaubanduse kasvu, kaupade transiidi ning suurenenud tootmise tõttu Baltimaade laopindadel head ajad. Keskmine, 4–5eurone rendisumma ruutmeetri kohta on veidi kõrgem kui mõnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, kuid ligi poole odavam kui Stockholmis.

"Kui 2010. aastal oli Tallinna ja ümbruskonna laopindadest 20 protsenti vabad, siis praegu on see näitaja 6–7 protsendi ringis ning rendihinnad püsivad stabiilsed. Nõudlus ja pakkumine püsivad hetkel üsna hästi tasakaalus, kuna enamus suuremaid uusarendusi tehakse kas rentniku tellimusel või omatarbeks," selgub panga analüüsist.

SEB teatel on kaubanduspindade turul Balti pealinnade võrdluses kõige suurem ülekuumenemise oht Tallinnas, sest siin on viimastel aastatel valminud palju uut pinda. Siiski on Tallinnas oodata keskmise rendihinna püsimist senisel 14–15 eurol ruutmeetri kohta, sest kuni üürnike käibed ei vähene, ei ole piisavalt häid argumente rendihinna üle kauplemiseks, näitab panga analüüs.

Kõigis kolmes riigis on viimastel aastatel tajutud nõudlust suurte kaubanduskeskuste järele, kuid Riias ja Vilniuses ei ole viimase 10 aasta jooksul suurarendusi valminud (peale Akropolise keskuse arenduse, mis on Riias nüüd lõpule jõudmas). Tallinnas on alates 2017. aastast kaubanduspinna kasv ületanud jaekaubanduse käibekasvu, Riias ja Vilniuses on olukord vastupidine.

Analüüsi järgi on Vilniuses vaba pinda veidi üle 1 protsendi, Riias ja Tallinnas 3 protsendi ringis. Tallinnas on eelnenud kümne aasta jooksul olnud vakantsus alati alla 1,5 protsendi ning kõik uued pinnad on haaratud lennult. Järgmisel aastal võib Tallinnas vabade pindade osakaal ületada 4 protsenti.

SEB ettevõtete panganduse valdkonna juhi Artjom Sokolovi sõnul levib üha enam arusaam, et pinna omanik ja rentnik peavad mõlemad pingutama, et kliente jätkuks. "Kuna kaubanduskeskustes esindatud peamised kaubamärgid on kõikjal jätkuvalt suuresti samad ja lisaks kasvab väga kiirelt e-kaubanduse maht, siis peavad kaubanduskeskuste omanikud muutma oma keskusi atraktiivsemaks ning pakkuma külastajatele vaheldust nii kaubamärkidega kui ka lisaks vaba aja veetmise võimalusi. Teiste riikide eeskujul on ka meil oodata käibepõhise rendi üha laialdasemat levikut, mis paneb pinna omaniku ja rentniku omavahel riske jagama," ütles Sokolov.

Panga teatel peavad kaubanduskeskused väga tõsiselt mõtlema, kuidas reageerib poepindade nõudlus aina kiirenevale e-kaubanduse kasvule ning kes üürnikest seetõttu lähiaastatel füüsilisest poepinnast kas täielikult või osaliselt loobuda kavatsevad. "Kui veel 10 aastat tagasi oli uudsus, et kaubanduskeskuses on kino, restoranid ja spordiklubid, siis nüüdseks on see muutunud standardiks ja kaubanduskeskuste arendusmeeskonnad peavad leidma uusi, keerukamaid lahendusi meelitamaks või hoidmaks kliente," märkis SEB analüüs.