Uus Maa: korterite hinnad püstitavad jätkuvalt rekordeid

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul paistis tänavu esimeses kvartalis pealinnas silma veel eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, kuna korteritehingute arv vähenes 173 võrra, 2227ni.

"Tehingute hinnad teevad jätkuvalt rekordeid – vastav näitaja oli 1842 eurot ruutmeetri kohta, mis oli ligi 100 euro võrra kõrgem kui möödunud aasta samal ajal. Hinnatõus on tekitanud huvitava olukorra, kus keskmise hinnaga alla 2000 euro ruutmeetri kohta on jäänud vaid mõni üksik linna serval paiknev arendus," märkis Habal Uus Maa blogis.

Habal vaatas esialgseid andmeid, mille järgi sõlmiti 2019. aasta esimeses kvartalis 5086 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli 149 võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. "Tõenäoliselt on mitukümmend tehingut tehnilistel asjaoludel veel laekumata, ent kinnisvaraturu üldpilt pole suuresti muutunud: tehingute arv püsib stabiilsena ning üldine hinnatõus ei jäta puutumata ka kinnisvaraturgu," selgitas analüütik.

Habal tõi välja esimese kvartali korteritehingute mediaanhinna 1401 eurot ruutmeetri kohta, mis oli 3,9 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samal ajal. "Suure tõenäosusega jäid käesoleva turutsükli parimad ajad 2017. aastasse ning ehkki meid on väga heade aegadega ära hellitatud, on praegune turg mõõdukalt optimistlik ning pöördelistest langustest ei saa siinkohal kõneleda," leidis ta.

Analüütiku sõnul näib Tallinna turg olevat eelmise aasta teise poolaasta madalseisu seljatanud – esimeses kvartalis tuli uusi kortereid avalikku müüki üle 800, mida oli rohkem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis (588 korterit) ja neljandas kvartalis (670 korterit). "Seejuures püsib laojäägi realiseerimine endiselt 13–14 kuu juures, mis koos tehingu- ja pakkumishindade väga väikese erinevusega (kuni 5 protsenti) viitab tugevale ostujõule," märkis Habal. Ta lisas, et koos suurenenud ehituslubade mahuga kasvab tõenäoliselt käesoleval aastal ka tehingute arv ning ehkki ülikallite arenduste allahindlused on juba hakanud silma paistma, on selle mõju turule väga väike.

Erinevalt korteriturust, mis väljaspool Harju- ja Tartumaad oli juba eelmisel aastal languses, on majade ja suvilate tehingute summa osatähtsus elukondliku kinnisvara turust viimasel kümnendil olnud ülejäänud Eestis peaaegu pidevas tõusutrendis, märkis analüütik.

Jättes kõrvale oma tarbeks ehitatavale majale või suvilale kulutatud summad, oli Habali sõnul majade ja suvilate tehingute osatähtsus 13 maakonnas 2008. aastal 29,3 protsenti, 2013. aastal 32,7 protsenti ning 2018. aastal 36,6 protsenti. "Seega on korteriturg mujal Eestis taandunud ja oma elamistingimusi parandada soovivad edumeelsemad inimesed on uute korterite puudumise ning pakkumise vähesuse tõttu järjest enam pööranud pilgud majade ja suvilate poole," leidis Habal.