Miks koguvad krediidiühingud ja ühistupangad Euroopas kiiresti populaarsust? Kasum läheb elanikele, kasu jääb kohalikku majandusse

Mindaugas Vijūnas, juhatuse esimees ja tegevjuht Leedu Krediidiühistute Keskliidus (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute gruppi ja emiteerib praegu esimest korda allutatud võlakirju tootlusega 8–8,25%, leiab, et seda peaaegu kümme aastat kestnud muutust on mõjutanud mitu tegurit.

“Esiteks on muutunud klientide ootused – leibkonnad ja ettevõtted, kes on aastaid elanud ebakindlas keskkonnas ja pidevate geopoliitiliste, majanduslike ja muude šokkide tingimustes, otsivad finantspartnerit, kes tegutseb väga prognoositavalt ja vastutustundlikult. Just nii tegutsevadki krediidiühistute grupid Leedus ja teised ühistupangad kogu Euroopas. Teiseks on ühistulistel institutsioonidel tugevad sidemed kohaliku majandusega, mistõttu nende laenuotsused peegeldavad piirkondlikke vajadusi ja võimaldavad riske täpsemalt hinnata,“ ütleb M. Vijūnas.

Krediidiühistute aluseks olev ühistumudel tähendab, et pank või ühistu kuulub selle klientidest liikmetele, mitte välistele aktsionäridele, mistõttu kogu loodud väärtus jääb kogukonda. Kohalike elanike hoiused muudetakse laenudeks kohalikele ettevõtetele, rahastamine jääb piirkonda ja kapital töötab selle loojate heaks.

Euroopa Ühistupankade Assotsiatsiooni (EACB) 2024. aasta andmed näitavad, et ühistupangandus tugevneb Euroopas jätkuvalt kiiremini kui kommertspangad. Aasta jooksul meelitasid ühistupangad ligi 1,9 miljonit uut liiget, mis tõstis nende koguarvu 91 miljonini – see on rekordiline tulemus. Laenude andmisel ületavad ühistulised asutused jätkuvalt turu keskmist tulemust: nende laenuportfell kasvas eelmisel aastal 2,9%, võrreldes kommertspankade 1,6% kasvuga. Ühistupangad tuginevad ka stabiilsemale rahastamisbaasile: hoiused moodustavad 52% nende bilansist, kommertspankadel aga 40%.

Leedus on krediidiühistute turg läbimas väga sarnast kasvufaasi. Turg haldab ligi 2 miljardi euro väärtuses varasid ja ühendab enam kui 168 000 liiget, samal ajal kui kaks keskühistut (üks neist – LCKU) tegutsevad küpsete institutsioonidena, mis on rajatud ühistulistele alustele ning millel on konsolideeritud riskijuhtimine, IT, likviidsus ja järelevalve. LCKU ühendab endas 44 Leedus tegutsevast 59 ühistust, millel on kokku enam kui 100 klienditeeninduspunkti. LKU grupi varad ulatuvad 1,22 miljardi euroni ja laenuportfell on 898 miljonit eurot.

Leedu krediidiühistute turu küpsust mõjutas üks Euroopa rangemaid selle sektori reforme, mille riik viis ellu 2018. aastal: kapitali-, riski- ja juhtimisnõudeid karmistati ning loodi kaks kontrollikeskust. Selle tulemusena ühendati väikesed või riskantsed ühistud teistega või need lahkusid turult. See võimaldas sektoril muutuda suuremahuliseks, finantsiliselt tugevaks, ühtselt reguleeritud ja usaldusväärseks süsteemiks.

„Leedu krediidiühistud tegutsevad täna samade usaldusnormide alusel kui pangad. Meie otsused põhinevad aga sügaval arusaamal kohalikust kontekstist ja pikaajalisel perspektiivil. Need on kaks peamist tegurit, mis on võimaldanud antud sektoril viimastel aastatel kiiresti kasvada,“ ütleb M. Vijūnas.

„Euroopa Keskpanga (EKP) analüütikud on oma aruannetes korduvalt märkinud, et krediidiühingud ja ühistupangad näitasid pandeemia ja sellele järgnenud majandusšokkide ajal üles suuremat stabiilsust, kuna nende tegevus sõltub vähem turukõikumistest ja tugineb rohkem kohalikule hoiustebaasile. Euroopa Investeerimisfond (EIF), mis analüüsib kogu kontinendil VKEde rahastamist, juhib tähelepanu sellele, et just ühistupangad ja krediidiühingud ei vähendanud paljudes riikides kriisi ajal laenude andmist, vaid hoopis suurendasid seda. See tugevdab klientide ja investorite poolset usaldust,“ ütleb M. Vijūnas, kelle sõnul aitab sektori kasvule otseselt kaasa krediidiühistute füüsiline kohalolek piirkondades ja võime krediidiriski kohapeal hinnata.

Ühistupanganduse kaalu Euroopas illustreerivad kõige paremini kolm suurimat näidet. Prantsusmaa Crédit Agricole, üks Euroopa suurimaid panku, saavutas 2024. aastal 38,1 miljardi euro suuruse käibe ja üle 8,6 miljardi euro suuruse puhaskasumi, säilitades eriti tugeva positsiooni riigi võtmesektorites, sealhulgas põllumajanduses ja väikeettevõtluses.

Saksamaal on ühistuline Volksbanken Raiffeisenbanken, mis kujutab endast üle 700 kohaliku panga hõlmavat võrgustikku ja teenindab umbes 30 miljonit klienti. Eelmisel aastal teenis see 9,5 miljardi euro suuruse maksueelse kasumi ja suurendas oma omakapitali 66 miljardi euroni, jäädes üheks riigi suurimaks finantsgrupiks.

Madalmaade Rabobank, mis on traditsiooniliselt põllumajanduse rahastamises domineerinud ja haldab märkimisväärset osa riigi leibkondade laenudest, teenis 2024. aastal ligi 5,2 miljardi euro suuruse kasumi.

Ka Leedus kasvab krediidiühistute tähtsus märkimisväärselt. Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul tõusis LCKU poolt ühendatud krediidiühistute grupi LKU intressitulu 57,63 miljoni euroni (6,54% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), kapital kasvas 94,71 miljoni euroni (11,95% kasv) ja puhaskasum oli kokku 6,91 miljonit eurot. Aasta jooksul suurenes nende laenuportfell 897,94 miljoni euroni (kasv 12,96%) ja uute laenude maht oli 214,6 miljonit eurot (kasv 20,92%), kusjuures kiireim kasv toimus ettevõtete rahastamises (20,85%). Hoiuste portfell kasvas 1,08 miljardi euroni (kasv 21,30%), mida toetasid Leedu ühed kõrgeimad intressimäärad. Kapitali adekvaatsuse määr oli 15,37% ja likviidsuskattekordaja 250,77%. LCKU ise registreeris samuti märkimisväärse kasvu: selle varad jõudsid 432,83 miljoni euroni (kasv 37,97%) ja neto intressitulu 6,91 miljoni euroni (kasv 20,6%).

„Võlakirjaemissiooniga kogutud vahendeid kasutatakse LCKU kapitali tugevdamiseks ja krediidiühistute võrgustiku laiendamiseks, et veelgi aktiivsemat riigi elanikke ja kohalikke ettevõtteid rahastada. See aitab kaasa finantssüsteemi kasvule ja piirkondliku majanduse tugevdamisele, kuna krediidiühistud on sageli linnade ja kogukondade esimesed finantspartnerid. Nii osalevad investorid tugeva ja vastutustundlikult kontrollitud kohaliku finantssüsteemi ülesehitamises,“ ütleb M. Vijūnas.

Rohkem kui 80% grupi laenudest on klassifitseeritud madala riskiga laenudeks. 2025. aasta kolmandas kvartalis moodustasid tagatud laenud 99,08% LCKU laenuportfellist ja kogu LKU grupi näitaja jäi samuti väga kõrgeks – 95,79%.

LCKU tegevuse üle teostab ranget järelevalvet Leedu Pank ning see vastab kõigile ELi pankadele kehtivatele kapitali- ja likviidsusnõuetele. Samal ajal kasutab LKU ka grupisisest riskide järelevalve- ja stabiliseerimissüsteemi, mis täiendab välise reguleeriva asutuse teostatavat järelevalvet veelgi. Viimased andmed näitavad, et LCKU kapitali adekvaatsuse määr on 20,41% (minimaalne nõue 14,21%) ja likviidsuse määr 160% (minimaalne nõue 50%). LCKU kapitali on tugevdanud ka Leedu riigi tehtud investeering, mille sissemakstud omakapitaliosalus on praegu 3,979 miljonit eurot. Tugev omakapitalibaas ja kindlad kapitali adekvaatsuse näitajad võimaldavad LCKU-l tegutseda vastutustundlikult ja stabiilselt.

Grupi laenuportfell on sektorite lõikes diversifitseeritud ja madala kontsentratsiooniga – suurim laen ühele laenuvõtjale ei ületa 1% portfelli koguväärtusest. Viivises olevate laenude (üle 60 päeva) osakaal on endiselt madal – LCKU puhul 1,95% ja LKU grupi puhul 3,73%. Laenude andmisel jätkab LCKU aktiivset koostööd välispartneritega, et krediidiühingutel oleks rohkem laenuvõimalusi: liikmeskrediidiühingud saavad EaSI tagatisvahendi raames anda laene Euroopa Investeerimisfondi (EIF) tagatistega. LKU grupi kapitali tugevdamiseks on LCKU kaasanud allutatud laene rahvusvahelistelt fondidelt, st Euroopa Investeerimisfondilt (EIF) ja Helenoselt, koguväärtusega 7,4 miljonit eurot. Lisaks on LCKU saanud Euroopa Nõukogu Arengupangalt 4 miljoni euro suuruse laenu.

Allutatud võlakirjad klassifitseeritakse teise tasandi kapitaliks; nende omanike nõuded rahuldatakse pärast muude võlausaldajate nõudeid. Leedu Panga heakskiidul saab LCKU allutatud võlakirjad viie aasta pärast lunastada.

Minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirju saab osta igaüks, kellel on investeerimisteenuste leping mõne Balti riikides tegutseva panga või maaklerfirmaga.